Chateau d'Anglés "Grand Vin" Blanc, Languedoc La Clape AC, Eric Fabre

Chateau d'Anglés "Grand Vin" Blanc, Languedoc La Clape AC, Eric Fabre

Nimi: Chateau d'Anglés "Grand Vin" Blanc, Languedoc La Clape AC, Eric Fabre

Riik/regioon: Prantsusmaa, Languedoc

Tootja: Chateau d'Anglés

Aastakäik: 2014/2015

Mari: 40% Bourboulenc, 20% Grenache Blanc, 20% Rousanne, 20% Marsanne

Alkoholisisaldus: 14,5% vol.

Tootekood: 708

Hinnaklass:

Vein on valmistatud 40% Bourboulenc, 20% Grenache Blanc, 20% Roussanne ja 20% Marsanne viinamarjadest. Selle veini jaoks kasutatavad Bourboulenci viinapuud on 60 aastat ja Grenachi omad 45 aastat vanad. Veiniaedade saagikus on madal, 30 hektoliitrit hektari kohta. Veiniaiad asuvad La Clape'ii mäe nõlvadel, kus pinnas on peamiselt lubjakivine. Selle piirkonna kliima on väga päikeseline (310 päeva aastas) ja kuiv, kuid ööd on jahedad tänu mere lähedusele ja aedade kõrgusele merepinnast. Tänu sellele saavutavad viinamarjad vajaliku küpsuse aeglaselt.

Viinamarjad koristatakse käsitsi kahe kuu jooksul. Toimub täielik viinamarjade eemaldamine vartest ning aeglane pressimine. Iga viinamarjasordi käärimine toimub eraldi mahutites. Grenache, Roussanne ja Marsanne veinivirret hoitakse settega kontaktis 1-2 aasta vanustestammevaatides umbes 5-6 kuud (toimub ka regulaarne veini sette põhjast üles segamine). Veini ei selgindata ega filtreerita. Värvuselt on vein helekollane, tammest tulenevate kuldsete varjunditega. Aroom on rikkalik, tunda on valgeid lilli, puuvilja, värskeid ja magusaid vürtse, mett ja pähkleid. Maitse on aromaatne, kreemjas, väga elegantse ja pika lõppmaitsega.

Noorena on vein värske ja puuvijlane, muutudes kompleksemaks 5-10 aasta jooksul. Vananemispotentsiaal on 15-20 aastat. Toitudest sobib marineeritud sardiinidega, kalaga, kastmes kanaga või vasikalihaga ning vürtsikate roogadega (karrid, safraniga maitsetatud road jne.). Ideaalne kaaslane ka vanemate juustudega (Epoisse, Roquefort, Stilton). Parim serveerimistemperatuur on 14 kraadi ning soovitav on vein dekanteerida mõni tund enne serveerimist.

Robert Parker 91 p